Bulgaaria

Pindala: 110 910 km²

Pealinn: Sofia (1,251 083 elanikku, 2007. a)

Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.

Kliima. Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav – õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.
Rahvastik. 7,322,858 elanikku (2007. a juuli).

Keel. Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega.

Religioon. Bulgaarias on82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.

Riigikord. Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. a vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. a oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov. Presidendivalimistel häälte arvult teiseks jäänud kandidaat saab asepresidendiks. Bulgaaria seadusandlik võim kuulub Rahvakogule (Narodo Sobranije), mille 240 liiget valitakse ametisse otsese valimise teel neljaks aastaks. Põhiseaduse muutuste vastuvõtmiseks kutsutakse kokku 400-liikmeline Suur Rahvakogu. Bulgaaria täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule. Riigi presidendil ei ole laiaulatuslikku pädevust. Suurim võim on peaministril, kelleks on alates 2005. a augustist Bulgaaria endise kuninga Simeon II positsioonilt tõuganud Sergei Stanišev. Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist (Bulgaaria põllumeeste liit, Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei jne). Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks (oblastiks).

Majandus. Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi.

Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.

Toit. Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamistraditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju. Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame maitsta giuvetši (liharoog aedviljade, kartuli ja hapupiimaga), kebabit (eri sorti liha aedviljadega), kiuftetat (praetud lihakotletid), miš maši (munad tomati, pipra ja brõnsaga), musakat (hakkliha kartuli, muna ja baklažaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garaši (šokolaaditort). Väga paljude roogade, nagu kaškavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsaga), imambajaldy (baklažaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat.

Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaživeinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon’i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon’i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika.

Ajalugu. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata – Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks.

KASULIK INFO JA NÕUANDED

Elekter. Pinge toitevõrgus on 220 V.

Post ja telefon. Postkontorid on tähistatud kirjaga „POST”. Postkontorid on avatud iga päev 8.00–17.00. Telefoniautomaatide võrk võimaldab helistada mis tahes paika maailmas. Telefoniautomaatides kasutatakse kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Rahvusvaheline kood Bulgaariasse helistamiseks on 00 359, Bulgaariast helistamiseks aga 00. Helistades Eestisse tuleb valida: 00 – 372 + linna kood + abonendi telefoninumber. Bulgaarias saab ka mobiiltelefonidega helistada. Mobiilsideteenuseid pakuvad järgmised ettevõtted: Mobicom, Mobitel, Globul. Aktiveerige enne reisi oma mobiilsidepaketi rahvusvaheliste kõnede teenused.

Raha. Bulgaaria rahaühik on leev (BGN). Riigis on kasutusel 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, 50- ja 100-leevised rahatähed ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, ja 50-stotinkased mündid. Raha saab vahetada kõigis pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellides. Valuutavahetuskurss võib iga päevaga muutuda. Vahetage raha üksnes pankades. Muudes valuutavahetuspunktides ei ole vahetuskurss soodne, pealegi võidakse teid seal tüssata, seepärast tasub valuutavahetuspunkti töötaja tegemisi hoolega jälgida. Pangas seevastu on kõik selge: kviitung tehingute kohta trükitakse teile kohe välja. Tõsi, raha vahetamiseks pangas läheb teil tarvis passi. Kaardiga tasumine ei ole Bulgaarias kuigi populaarne. 1 euro = 1,96 BGN (13.november 2007. a). NB! Väga vähe pangaautomaate ja kaardiga maksmise võimalusi!

Pangad. Pankade tööaeg on 9.00–16.00, laupäeviti ja pühapäeviti on pangad suletud.

Kauplused. Enamik poodidest avatakse 9.00 ja suletakse 19.00–21.00. Suveniirideks võib kaasa osta erinevat sorti keraamika-, naha-, puu-, klaasi- ja käsitöötooteid, Bulgaaria veini jms.

Joogivesi. Kraanivee asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett.

Jootraha. Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5–10% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik.

Riietus. Bulgaarias ei ole mingeid erilisi riietumis- või käitumisnorme – peaksite külalistena lihtsalt maa traditsioone ja kombeid austama. Võtke reisile kaasa mugavad jalanõud ja peakatted ning kindlasti päikeseprillid.

Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.

Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada angiini. Bulgaaria kuurortid on küll turvalised, ent oma raha ja dokumente on soovitatav valvsalt hoida ning neid endaga kaasas mitte kanda. Hotellides on võimalik rentida seif. Passi kaotamise korral pöörduge lähimasse Eesti saatkonda (Sofias). Asjaajamisele kulub palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.

Pildistamine ja filmimine. Sõjaliste ja muude riikliku tähtsusega objektide pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud. Mõningates muuseumides on pildistamine keelatud. Kohalike (iseäranis külaelanike) pildistamisel on soovitatav nendelt luba küsida.

Transport. Bulgaarias on hea bussi- ja rongiühendus. Linnades sõidavad bussid, trollid, mõnel pool ka trammid ja metroorongid. Ühistranspordipiletid saab osta sõidukis. Linnades saab liigelda ka kollaste taksodega. Enamikul neist on arvestid, mis töötavad eri hinnarežiimide alusel olenevalt kellaajast ja nädalapäevast.

Autorent. Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 40–150 eurot. Auto saab üürida vähemalt 18aastane isik, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba.

Toll. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.

Viisainfo

EESTI PASS, viisavaba kuni 90 päeva. Saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.

PUNANE VENE PASS, ELAMIS- JA TÖÖLUBA EESTIS. Viisavaba juhul kui Vene passi omanikul on olemas elamis- ja tööluba Eestis või ID-kaart, (passi ja elamiloa kehtivus vähemalt 3 kuud pärast reisi), on abielus EU kodanikuga ja nad reisivad KOOS elukaaslasega Bulgaariasse.

EESTI HALL VÄLISMAALASE PASS, ELAMIS- JA TÖÖLUBA EESTIS. Alates 19.01.2007 ei vaja enam määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on Eesti välismaalase pass (nn. hall pass) ja elamisluba, viisat sissesõiduks Bulgaariasse ja viibimiseks kuni 90 kalendripäeva poole aasta jooksul, mida arvestatakse esimesest riiki sisenemise kalendripäevast arvates.

INFO BULGAARIA VIISAVORMISTAMISE TINGIMUSTE KOHTA

Riigi eripärad. 1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem.

Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni – tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks. Geoloogid tervest maailmast külastavad seda paika ning püüavad kivide saladusele jälile jõuda. Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat.

Bulgaarias on iidsed koorilaulutraditsioonid. Bulgaaria riiklik koor on tänu oma erilisele stiilile väga edukas. Rahvusvaheliselt on tunnustatud ka naiskoor „Angelite“.

XIII–XIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti.

Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks.

Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd.

Bulgaarias Petriči linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada.

Hotellide eripärad. Hotelle, kellel on oma suplusrand, peaaegu ei ole. Kõik Varna regiooni kuurortid on avalikud, maksma peab vaid lamamistoolide ja päikesevarjude eest. Kuna Bulgaaria oli pikka aega kommunistliku režiimi küüsis, meenutavad enamik hotelle väljastpoolt vanaaegseid ehitisi. Hotellide toad ja sisealad on aga enamik pakutavatest hotellidest juba renoveerinud.

Rahva eripärad. Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud – korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. Bulgaarias on levinud väljend „bulgaaria värk”, millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav.

Huvitav teada. Bulgaaria tõelise vaimu tajumiseks tuleks sõita Bulgaaria küladesse ja tutvuda sealsete elanike, nende tavade, eluolu, religiooni ja traditsioonidega. Iidsetes külades, nagu Bata, Emona, Erketša, Kulevtša ja Kazaško on teil alati võimalus kuulata meloodilisi bulgaaria rahvalaule ja külasimmanitest osa võtta. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega. Selliseid rahvapidusid on eriti rohkelt talvel ja kevadel, kuid ega suvelgi neist puudust ole. Bulgaarias tasub kindlasti külastada üht vanimat, enam kui 1000 aastat tagasi rajatud alevit Nesebâri – suurt vabaõhumuuseumi paljude ümbruskonna ilusaimate kirikutega, milles on veidralt segunenud slaavi ja kreeka arhitektuuritraditsioonid. Vaadata tasuks ka Rila mägikloostrit Plovdivi lähedal, samuti Rooside orgu, kuhu türklased XVII sajandil tuhandeid roosiistikuid tõid. Ainulaadseim meene Bulgaariast on roosiõli ja roosiõlist valmistatud alkohoolne jook (naistele 20kraadine, meestele 40kraadine). Bulgaaria kuurortides on rohkelt tervisekeskuseid, mis on populaarsed külastajate seas, kes soovivad puhkuse ajal lisaks rannamõnude nautimisele ka looduslike raviprotseduuridega oma tervist kosutada.
Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.

Tähtsad aadressid

SUURSAATKOND SOFIAS
Suursaadik Hr. REIN OIDEKIVI
26/30 Bacho Kiro
1000 Sofia,
Bulgaria
Tel.: +359 2 937 9900
Faks: +359 2 937 9909
E-post:Embassy.Sofia@mfa.ee

Aukonsul Sofias
Hr. BORIS HALATCHEV
91, Evlogi Geeorgiev Blrd.
Floor 2, Flat 6
1142 Sofia
Bulgaria
Tel.: +359 2 986 1661, 981 3711
Faks: +359 2 987 8663
E-post: tm-group@bol.bg

Kuurordid Bulgaarias:

Golden Sands

Bulgaaria kuulsaim ja populaarseim puhkusepaik on romantilise nimega kuurort Golden Sands. See kuurortlinn asub Varnast 18 km kaugusel põhjas. Siinne peene kollase liivaga mererand on 3,5 km pikk ja kohati koguni kuni 100 m laiune. Merevesi on selge ja puhas. Golden Sandsi territooriumil on 17 mineraalveebasseini, lisaks mitu tervisekeskust, kus pakutakse erinevaid taastusraviteenuseid.
Golden Sands

Golden Sandsi menukust mõjutab osaliselt kindlasti tõsiasi, et linn on tunnistatud riigi puhtaimaks kuurordiks. Golden Sands on kuurordi laitmatu ökoloogilise puhtuse säilitamise eest pälvinud rahvusvahelise sinise lipu märgi. Siinsed rohelised pargid, kullakarvalise peene liivaga mererannad ning kristallselge meri muudavad Golden Sandsi imetoredaks puhkusepaigaks. Kuurordis on ideaalsed tingimused loodud ka spordisõpradele – siin on jahid, kaatrid, paadid, vesijalgrattad, veesuusad, samuti tennise-, korvpalli- ja käsipalliväljakud, keeglisaalid ning ratsutamisplats. Golden Sandsis on 2003. aasta suvel rajatud veelõbustuspark.

Golden Sands on siinse rannikuala elavaim kuurort, mistõttu on linn noorte turistide üks meelispuhkepaiku – kuurordis on kasiino, ajaviiteteater, arvukalt restorane, ööklubisid, varieteesid ning kaupluseid. Linnas on ligikaudu 80 uut ja rekonstrueeritud hotelli, mis kõik on erahotellid.

Tänu võrratutele supelrandadele, arvukatele baaridele ja kõrtsidele ning romantilisele ja õdusale ümbruskonnale on Golden Sands saanud puhkajate lemmikkuurordiks. Siinne soe suvi võimaldab külastajatel päikesevanne võtta maist oktoobrini. Kuurordi keskmine suvine õhutemperatuur ulatub 27°C-ni. Rahulik ja puhas merevesi püsib soe nii päevasel kui ka õhtusel ajal – keskmine veetemperatuur on 24–25°C.

St Konstantin

St Konstantin asub Varnast 10 km kaugusel. See on Bulgaaria esimene rahvusvaheline rannakuurort, mille rajamist alustati 1948. aastal. 1993. aastani tunti St Konstantini Družba nime all. Kuurort meelitab puhkajaid oma pehme kliima, kuldsete liivarandade, mineraalveeallikate ja modernse infrastruktuuriga. St Konstantini tasub külastada mitmel põhjusel – erilise kliima, maheda meretuule, jaheda ja värskendava õhu, saja-aastaste viigipuude, küpressi- ja pärnalõhna ning arvukate mineraalveeallikate pärast. Kogu see looduslik rikkus mitte ainult ei lõõgasta, vaid ka ravib. Kuurort ootab külastajaid aastaringselt.
Obzor

St Konstantin on tuntud vanade traditsioonide ja külalislahkuse poolest. St Konstantin on väike omaette asetsev kuurort, mis pakub suurepärast võimalust rahus ja vaikuses puhata ning lõõgastuda. Külastajad saavad siin mööda pargi alleesid jalutada, meres supelda ning rannas päikese käes mõnuleda. Õhtuti kutsuvad mitmesugused restoranid turiste maitsvaid rahvusroogi mekkima või folklooriprogramme jälgima.

Obzor

Obzor jääb Varnast 60 km kaugusele lõunakaarde. Linna rajasid Antiik-Kreeka meremehed. Muistsetel aegadel tunti Obzori Heliopolise (Päikeselinna) nime all. Hiljem sai Heliopolisest kuulus roomlaste kindluslinn. Tänapäeval on Obzor populaarne Musta mere kuurort, kus on 1 km pikkune avar ja kena liivarand. Selles õdusas kuurordis on elav ja kirev kesklinn, mis pakub külastajatele rohkete meelelahutusvõimalustega muljeterikkaid puhkusepäevi.

Linna kõrval laiub 6 km pikkune liivarand (see on Sunny Beach’i ja Golden Sands’i vahel pikim liivarand). Suurepärasele asukohale vaatamata ei ole see kuurort isegi tipphooajal ülerahvastatud.

Sunny Beach

Sunny Beach on vaieldamatult Lõuna-Bulgaaria Musta mere äärse rannikuala suurim ja elavaim kuurort, mis paistab silma oma madalate hindade poolest. Kuurordis on väga vähe püsielanikkonda. Sunny Beachi põhjaserva ääristab Stara Planina mäestik. Varna lennujaamani on siit 100 km.

Sunny Beach on võrratu paik puhkuse veetmiseks – siin on 6 km pikkune kuldse liivaga rand, puhas vesi, vaikne smaragdikarva meri ja värske õhk.

Spordisõpru ootavad siin erinevad veespordi harrastamise võimalused: purjekad, purjelauad, veesuusad, kaatrid, skuutrid jms. Rannamõnudele pakuvad vaheldust head tenniseväljakud, tennisekool, ratsutamisväljak koos ratsutamiskooliga, keegliklubi ning minigolfi- ja rannavõrkpalliväljakud. Teravate elamuste eelistajatele on kuurordis kasiinod. Siinsed enam kui 300 restorani ja taverni (mis pakuvad külastajatele ka folklooriprogramme), lisaks kõrtsid, kohvikud, ööklubid, baarid ja varieteed on kõik üksnes turistide päralt, et nood end alati hästi tunneksid ning siinseist kokakunsti meistriteostest osa saaksid. Öömelu kestab ehast koiduni. Kuurordis ootab teid kõikjal euroopalik teenindus ja sõbralik keskkond.

Sunny Beach’is pööratakse erilist tähelepanu laste aktiivsele puhkusele – siin on nende jaoks tenniseväljakud, erinevad ajaveetmisvõimalused spordikoolis ning ööpäevaringselt avatud lasteaiad. Pisikestele puhkajatele korraldatakse sageli mitmesuguseid pidusid, kõikvõimalikke mänge ning lastediskosid. Siinsetel toitlustusettevõtetel on laste jaoks erimenüüd.

Suvel on Sunny Beachi keskmine õhutemperatuur 24–30°C, veetemperatuur 20–26°C. Selles Bulgaaria kuurordis saate nautida sooja ja puhast mineraaliderikast merevett ning värskendavaid merebriise.