Eesti English Русский
Uudised
Kevad-suvi 2019 müük on avatud!

Sooduspakkumine Kanaari saartele, al. 399 €!

Imepärane Maroko, hind al. 499!

Viimase hetke pakkumised Hurghadasse!

Tez Touri pakkumised:
 

Sharm el Sheikh hind al. 290 €
Hurghada hind al. 391 €
Tenerife hind al. 459 €
Lanzarote hind al. 433 €
Fuerteventura hind al. 394 €
Dubai hind al. 486 €


Kevad-suvi varajane tellija:

Türgi hind al. 249 €
Kreeta hind al. 303 €
Rhodos hind al. 356 €
Korfu hind al. 316 €
Peloponnese hind al. 316 €

Küpros hind al. 353 €
Gruusia hind al. 459 €
Portugal hind al. 618 €



 

Search*

Puhkusereisid » Päikesereisid » Egiptus

Ametlik nimi
Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misral-Arabiyah

Pealinn
Kairo (ar. keeles Al-Qāhirah, tõlkes Võidukas), 16 miljonit elanikku. Kairo on rahvaarvult 16. metropol maailmas ja esikohal Aafrikas.

Riigikord
Parlamentaarne vabariik. Tegelik absoluutne võim on presidendil Mohamed Hosni Mubarakil, kes juba viiendat korda valiti ainsa kandidaadina.

Riigilipp
Kasutusele võetud 1984. Keskel valgel triibul kujutatud Egiptuse rahvussümbol Saladini kotkas vaatab lipu heiskamse suunas ja hoiab küüniste vahel riigi nime araabia keeles. Punane kujutab võitlust Briti ülemvõimu vastu enne 1952. a. revolutsiooni. Valge sümboliseerib monarhia kukutamist revolutsiooni käigus. Must on monarhia ja Briti ülemvõimu lõpp. Need nn. panaraabia värvid esinevad ka Jeemeni, Süüria ja Iraagi lippudel.

Pindala
1 001 450 km2 Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Egiptuse 74 miljonit elanikku elab maa rannikualadel ja Niiluse deltas, kokku vaid 4% territooriumist. 95% egiptlastest elab 15 km raadiuses Niilusest.
Egiptus
Rahvaarv
80,3 miljonit (arvestuslik, seisuga juuli 2007).

Rahvastik
97-98% rahvastikust on egiptlased, kes põlvnevad algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja araablastest. Ülejaanud on etnilised vähemusrahvad: araabia beduiinid riigi idaosas ja Siinai poolsaarel, iidsed nuubia kommuunid Niiluse randadel ja mõned teised.

Keel
Riigikeel on araabia keel, mis alates 7. sajandist tõrjus järk-järgult välja kopti keele (lõplik hääbumine 12. sajandil). Kopti keelt kasutatakse veel mõnevõrra kopti kirikus.

Usk
Islamiusulisi (peamiselt sunniidid) 94%, kopte ja teisi 6%.

Ajavahe
Egiptuses on Eestiga sama aeg. Suveaeg algab hiljem ja lõpeb varem, kui Euroopa riikides. Kella edasi/tagasikeeramine toimub neljapäeva ööl vastu reedet. 2008.aastal lõppes suveaeg 28. augusti südaööl, 2009. aastal algab 24. aprilli südaööl. Seega on aprillis ja septembris - oktoobris kell Eestiga võrreldes 1 tund taga. Suveajale ülemineku kuupäev kõigub aastati oluliselt.

Raha
Egiptuses on käibel Egiptuse nael (LE). 1 Egiptuse nael = u. 1,8 Eesti krooni. Raha saab vahetada hotellides ja rahavahetuspunktides. Kõikjal saab maksta ka eurodes ja dollarites. Kaasa tasub võtta võimalikult väikeseid rahatähti ning kohapeal raha vahetada väikeste summade kaupa.
Abu Simbel near Aswan


Hea teada

Alkoholipoliitika: Egiptusesse võib kaasa võtta 1 liitri kanget või lahjat alkoholi. Kuurortide poodides müüakse vaid kohalikku alkoholi. Kanget importalkoholi saab osta taxfree poodidest vaid kuni 24 tundi peale saabumist. Restoranides ja baarides on piiratud valikus saadaval kõik alkohoolsed joogid. Kohalike jookide hinnatase vastab Eesti omale, importalkohol on kallis.

Arstiabi: Loodame väga, et tervisemured ei tule teid kimbutama. Enese hoidmiseks juhinduge lihtsatest terve mõistuse reeglitest:
• jooge vett ainult korgitud pudelitest
• sööge vaid kooritavaid puuvilju
• vältige piimatooteid ja vähe küpsetatud toitu
• Kaitske end päikese eest päikesekreemidega, ärge esimestel päevadel üle pingutage
• Kandke kõikjal kaasas veepudelit – vedelikupuudus on kuumas kliimas kerge tulema
Kui vajate arstiabi, võtke alati koheselt ühendust meie reisiesindajaga.

Jootraha ehk baksheesh:
Jootraha kuulub lahutamatult igapäevase elu-olu juurde ning seda oodatakse kõikide teenuste ja tihti lihtsalt ei millegi eest. Tasuks meeles pidada kolme reeglit:
• andke jootraha ainult vastutasuks teenuse eest
• makske pärast teenust
• ärge andke liiga palju

Keskmine jootraha on 10% teenusest. Pisiteenuste puhul saab hakkama 1 naelaga. Jootraha ootavad ka meie ekskursioonide bussijuhid, kelle palk on väga väike. Sobivaks summaks on 5-10 naela (kahe peale).

Ostud
Egiptusest tasub osta papüüruseid, vürtse, lõhnaõlisid, vasktooteid, kulda, keraamikat, kalliskive, klaasi, puuvillakangaid, vaipu ja nahka. Hinna üle tingimine on kohustuslik, kui te ei taha lasta end röövida. Kauplused on avatud hommikul 9:00-13:30 ja pärastlõunal 16:30-19:00, turismirajoonides kuni hilisõhtuni.

Reede on moslemite pühapäev, seetõttu on riiklikud asutused ja osa kauplustest suletud. Kuurortkeskuste kauplused on valdavas enamikus terve päeva avatud.

Pildistamine
Kohalike elanike pildistamiseks on viisakas neilt enne luba küsida ja loomulikult ootavad nad selle eest ka väikest tasu.

Puhkepäev
Islami puhkepäev reede. Riigiasutused on sel päeval suletud, kinni võivad olla ka mõned kauplused. Turismipiirkonnas on enamus kauplustest avatud.

Raha ja krediitkaardid
Raha saate vahetada oma hotellile lisaks pankades ja rahavahetuspunktides. Kurss on hotellis halvem, aga vahe pole väga suur. Soovitame raha vahetada vajaduse järgi väiksemate summade kaupa – lennujaamas kättejäänud Egiptuse naelu tagasi ei vahetata. Püüdke raha vahetades saada võimalikult väikseid rahatähti. Avastate kiiresti, et neist on suur puudus.

Kõikjal saab maksta ka dollarites ja eurodes.
Krediitkaarte aktsepteeritakse hotellides ja paljudes restoranides, samuti mõnes suuremas kaupluses.

Ramadaan: Islamiusuliste paastukuu ramadaan on liikuv püha, mille täpse algamisaja mõõdab välja ja määrab spetsiaalne Kuuvaatluse Komitee. Sõltuvalt ajavöönditest on ramadaani algamisaeg erinevates maailma osades erinev. 2009. aastal on ramadaan 22. augustist kuni 19. septembrini ja lõpeb seega enne meie reiside algust.

Taksod: Viimase aasta jooksul on kuurortidesse tekkinud korraliku märgistusega korralikke taksosid. Tegelikult sõidab taksona kõik, millel on neli ratast all. Ja sõidab uhkelt: muusika mürtsumas, aknad valla ja kiirus suur!

Pidage taksosse istudes meeles, et tingimine on ka siin hädavajalik! Hinnas tuleb enne sõitu kokku leppida ja taksojuhi nimetatu vähemalt poole võrra alla lüüa!

Tingimine: Araabiamaades on tingimine arendatud rahvuslikuks kunstivormiks. See on põnev väljakutse, mis ideaalis peaks kummalegi osapoolele nii lõbu kui kasu pakkuma. Kui siis peale vastaspoolest lugupidavat ja samas teineteist kergelt tüssata püüdvat tingimist toimub ost, on rahulolu mõlemapoolne.

Ei ole kahjuks olemas kindlaid reegleid selle kohta, kui palju võib hinnast alla saada. Kauplemine algab kaupmehe nimetatud alghinnast, selle aga määrab tema terane hinnang Teie võimalikule asjatundlikkusele. Alghind võib tegelikust müügihinnast mitmeid kordi kõrgem olla! Kui Teid kaup huvitab, tuleks teha oma pakkumine. See tuleb teha nii madal, kui vähegi söandate. On olemas mitteametlik soovitus pakkuda 5 korda madalam hind. Kauba tegelik müügihind sünnib sõbralikus jõu- ja vaimukatsumises kuhugi nende kahe äärmuse vahele.

Tollieeskirjad: Egiptuse kaupade ostmisel ja väljaviimisel piiranguid ei ole. Rangelt on keelatud antiikesemete väljaviimine. Samuti ei tohi välja viia rohkem kui 100 aasta vanuseid ehteid, maale või vaipu. Rangelt on keelatud on koralle korjata ja maalt välja viia - isegi kui leiate need rannalt. Trahv võib olla soolane.

Egiptus

Sharm el Sheikh
 
Kiiresti ja ekspansiivselt arenev Sharm El Sheikh Siinai kagurannikul pakub midagi igale maitsele. Sooja merd ja päikest kõigile, mõnusat äraolemist 5* luksushotellide hiigelterritooriumitel või odavat majutust ja piisavalt tegevust seiklushimulistele ja lõbujanulistele.

Sõjaliselt ja strateegiliselt oluline rannikuala avati ja avastati turismile 1982. aastal, mil siia rajati kolm esimest hotelli.

Tänaseks on hotellikomplekse kaugelt üle saja ja kuurorttsoon on levinud kümnete kilomeetrite pikkuselt mööda Aqaba lahe randa Sharm el Mayast (kõige lõunapoolsem) Nabq Bayni.
Kaugematest hotellidest on mitu korda päevas minibussiühendus Naama Bayga. Sõltuvalt hotellist on see tasuta või tasuline.

Sharm El Sheikh koosneb mitmest homogeensest, suhteliselt iseseisvast ja eriilmelisest keskusest.

Vana Sharm ehk Sharm El Maya
Autentne kohalik elu keerleb suure bazaari ümber (Old Market). Kaubad on odavamad ja tingida lihtsam kui Naama Bays. Ööelu vaikne.

Sharm El Maya laht kujutab endast looduslikku sadamat, siin on palju väikseid paate. Kaunile liivarannale on alles viimastel aastatel hakatud rajama hotelle, millest vana Sharmi keskus on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Taksoga pääseb Naama Baysse umbes 15 minutiga.

Hadaba ja Ras Um Sid (ka Um El Sid)
Ras Um Sidiks nimetatakse Sharm El Mayat ja Naama Bayd lahutavat kõrget kaljust poolsaart. Siin on mõned head sukeldumiskohad ja kaljul üksikud hotellid, millest avaneb dramaatiline merevaade. Keskne asukoht Vana Sharmi ja Naama Bay vahel sobib kõigile, kes puhkuse ajal tahavad palju šopata ja ringi kolada.

Hadaba on poolsaare keskel olev elamurajoon, kus leiavad peavarju paljud turiste teenindavad ja mujalt Siinaile kolinud egiptlased. Mõlemasse kohta on viimasel ajal ehitatud uusi hotelle. Ööelu on vaikne. Taksoga Naama Baysse pääseb 10 minutiga.

Naama Bay (heebrea keeles "meeldiv")
Naama Bay on Sharmi süda. Just Naama Bay pika valge liivaga ranna äärde kerkisid 80-ndate aastate alguses esimesed hotellid. Praeguseks on koht sisuliselt välja arendatud või sõna otseses mõttes täis ehitatud. Elu keerleb pika Naama Bayd läbiva jalakäijate tänava ääres ja kaunil rannapromenaadil. Siin leidub kõike: väga erinevaid söögikohti, populaarseid diskosid, ööklubisid ja baare.

Shark's Bay
Umbes 10 km kaugusel Naama Bayst asuva Shark's Bay lahe äärde on ehitatud kümneid luksushotelle. Mereäärsetest hotellidest avaneb kaunis vaade Tirani saarele.
Shark's Bay on hea koht sukeldumiseks, siin asub populaarne Shark's Bay Umbi Sukeldumisküla. Hoolimata nimest ei ole põhjust haisid karta – Punases meres on nende reaalne oht kaduvväike. Siiski tasub olla ettevaatlik – Shark's Bay keskmiselt 10-30 m sügavuses vees võib kohata barrakuudasid, raisid ja on nähtud ka haisid. Shark's Bay hotellide (Savoy, Sierra, Hilton Sharks Bay jt) juurde on tekkimas uus oluline ostukeskus.

White Knight Bay
Lahes on kuulus samanimeline sukeldumiskoht ja riff. Taksosõit Naama Baysse võtab aega umbes 25 minutit.

Nabq Bay
Vaikne ja arenev piirkond põhja pool lennujaama, mis alles hakkab kujunema oluliseks turismikeskuseks. Kaunid vaated Tirani lahele. Taksosõit Naama Baysse võtab aega umbes pool tundi.

Dahab on väike beduiinide asula Siinai poolsaarel, millest viimasel ajal on saanud noorsoo moodne turismikeskus tänu eelkõige oma erilisele atmosfäärile ja looduslikele tingimustele.
See koht on saanud populaarseks sukeldujate ja purjelauasõidu harrastajate seas. Igal aastal saabuvad siia tuhanded turistid. Liivarannad on Dahabis tõepoolest kuldset värvi, mis helesiniste lahtede foonil tunduvad veelgi erksamad.
Dahab on üks parimaid kuurorte lastega puhkamiseks. Randa ehitatud mänguväljakud ning lauge merekallas meelitavad lapsi mängima ning madalas merevees suplema.

Nuweiba on vaikne ja rahulik turismilinnake, mis asub vähemalt 3,5 tunni sõidu kaugusel Sharm el Sheikhi lennujaamast, Aqaba lahe ja kõrgete kõrbeküngaste vahel. Kunagi oli Nuweiba tähtis peatuskoht islami palverändurite teel Mekasse. Nuweiba on jagatud türgi tsitadelliga kaheks rajooniks. Mõlemad rajoonid on omapärased: lõunas asub Muzeina sadam – kalurite asula imeliste randade ja korallrahudega. Põhjas aga tekkis Nuweiba Tarabin, kus on palju turismikomplekse. Vaatamata oma kaunile rannale, on Tarabin, mille territooriumil elavad mõned beduiinide hõimud, Muzeinaga võrreldes vähem arenenud.
Ligi 30 km pikk, pehme ja valge liivaga rannajoon ning vaikus ja rahu toovad siia inimesi, kes soovivad linnamürast puhata. Puhkust rannas saab vaheldusrikkaks muuta ekskursioonidega ja kõrval paiknevate beduiinikohvikute ööeluga.
Hotellid asuvad ilusatel liivarandadel, kus kasvavad palmid. Nuweiba on tuntud oma unikaalse ilu ja erinevate korallide poolest, tänu millele on siin suurepärased võimalused allveeujumiseks. Nuweibas ei leia Te suuri kaubanduskeskusi ja supermarketeid. Meelelahutust ei ole palju, kuid vaikus, rahu ja ümbritsev provintsielu aitavad hästi vabaneda stressist ja puhata.
Punane meri on unikaalne! Mere veealune maailm üllatab Teid oma mitmekesisusega: värvilised korallid, Teie ümber ujuvad mitmevärvilised kalad, põhjas lebavad merikarbid. Te võite näha kalmaaride parve ja sügavuses linnuna hõljuvat kilpkonna. Kui veab, võite Nuweibas näha delfiine. Muljed on vapustavad!
Vahemaad Sharmis

Vana Sharm (Sharm El Maya)–Naama Bay: 7 km
Vana Sharm (Sharm El Maya)–Hadaba:      2 km
Naama Bay–Hadaba:                                  6 km
Sharm el Sheikh–Katariina klooster:       230 km
Sharm el Sheikh–Kairo:                           510 km
Sharm el Sheikh–Taba (=Israeli piir):      240 km
Sharm el Sheikh–Nuweiba:                     170 km
Sharm el Sheikh–Dahab:                         100 km



Vahemaad Hurghadas

El Dahar–Sakkala:            3 km
Hurghada–El Gouna:      30 km
Hurghada–Soma Bay:    45 km
Hurghada–Makadi Bay:  35 km
Hurghada–Safaga:         60 km
Hurghada–Luxor:         250 km
Hurghada–Kairo:          500 km
 
Hurghada ja Punase mere mandrirannik

Hurghada oli 20. sajandi lõpukümnenditeni unine kaluriküla eikuskilmaal kõrbe ja Punase mere vahel.
Kaugel teedest, rahvusvahelisest huvist ja rahast. Puhas vesi, korallrifid ja unikaalsed sukeldumisvõimalused tõid tormilistel 80-ndatel aastatel turismihuvi ka siia.
Tänaseks on Hurghada Euroopa, Ameerika, Egiptuse ja araabia turistide seas populaarne kuurort, mille hotelle täispikitud rannajoon ulatub juba rohkem kui 40 kilomeetrini. Nii põhja kui lõuna poole Hurghadat kerkib üha uusi, autonoomseid puhkusekeskusi.
Hurghada on eriti populaarne snorkeldamis- ja sukeldumisvõimaluste tõttu, siin on palju kauneid ja unikaalseid korallriffe. Populaarsed ajaveetmisviisid on sügavmere kalapüük, lainelaudlemine ja purjetamine. Hurghada on heaks stardikohaks Niiluse kruiisidele ja Luxorisse minekuks.
Hurghada linn koosneb mitmest osast:

El Dahar
Hurgada vanalinn, linna autentne ja toimekas süda. Siin elab valdav osa kohalikke elanikke. El Daharis on linna suurim basaar, postkontor ja kaugliinide bussijaam. Rohkesti leidub kohalikke Egiptuse kohvikuid ja söögikohti.

Sakkala
Uus lõbustuskeskus. Palju restorane, ööklubisid, ostuvõimalused

El Korra
Kesklinnast ja vanalinnast kaugemal asuv piirkond, kus on arvukalt uusi lukshotelle ja kaubanduskeskuseid

Hurghadasse lennates saab puhkust veeta ka mõnes uues, modernses ja pelgalt hotellidest koosnevas puhkekeskuses. Piirkondades ei ole eestikeelset reisiesindajat. Abi saab TEZ touri vene ja inglise keelt kõnelevatelt töötajatelt.

El Gouna
Kunstlikult rajatud luksuslik hotellilinnak 25 km Hurghadast põhja pool, mille arendamine algas 1990-ndatel aastatel.  Puhas ja vaikne linnake koosneb kanalitega eraldatud saarekestest, mida ühendavad sillad. Siin on 14 hotelli, 2 jahisadamat ja sellele lisaks arvukalt eravillasid ja apartemente. Viimaseid ehitatakse pidevalt juurde. 10 km pikkusele rannajoonele ehitatud ja mitmekülgse arhitektuuriga El Gounat nimetatakse Egiptuse Veneetsiaks. Linna teeb toredaks tema terviklikkus – puhkajale on loodud täiuslikuks puhkuseks täiuslik infrastruktuur. El Gouna pakub muuhulgas veespordikeskusi, kardiradasid, ratsutamist, laialdasi ostuvõimalusi, suure valiku restorane, baare ja ööklubisid. Siin on Gene Batesi poolt projekteeritud 18 rajaga golfiväljak, mille uhkuseks on veetakistusega harjutusväljak (aqua driving range). Lennujaamatransfeer kestab umbes 45 minutit.

Makadi Bay
Uusimaid rannakuurorte Punase mere ääres 35 km Hurgadhast lõuna pool. Esimene hotell avati 1998. Suurepärased võimalused snorkeldamiseks ja sukeldumiseks. Hotellis Le Meridien Makadi Bay on maailma suuremaid basseinikomplekse (6400 m²). Hotellidest väljaspool vähe tegevust, õigemini see praktiliselt puudub. Lennujaamatransfeer kestab umbes 1 tunni.

Soma Bay
Soma Bay on uus, alles arenema hakkav turismikuurort väikesel poolsaarel 45 km Hurghadast lõuna pool. 3 küljest merega ümbritsetud Soma Bay asukoht on maaliline. Siin on mõned head hotellid, 18 rajaline golfiväljak The Cascades ja thalassoteraapiaspaa, mis on piirkonna suurimaid.

Marsa Alam
Kõige kaugemal lõunas asuv Punase mere kuurort on hetkel kõige kiireimini arenev puhkekeskus Egiptuses, mis peale seda, kui siin 2001. aastal avati oma lennujaam, tõotab kujuneda Sharm el Sheikhile ja Hurghadale arvestatavaks rivaaliks. Marsa Alami pakume reise vaid individuaalturistidele.

Vaatamisväärsused

Petra, kaljudest voolitud iidne linn, on Jordaania suurim aare ja tähtsaim visiitkaart. See Moosese orus (Wadi Mousa) asuv linn on Jordaania enimkülastatavaid paiku. Petra kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kõik tänapäeval Petras nähtava on loonud nabatealased – rändaraablased, kes tulid Petrasse ja jäid siin paikseks. Nabatealasi ahvatlesid siin piiramatud veevarud ja strateegiliselt hea asukoht mäekurus, mida ääristasid kaitsemüüridena mäed ja 100 meetri kõrgused kaljud. II sajandiks eKr oli Petra saanud kaubateede oluliseks sõlmpunktiks ja nabatealaste pealinnaks. Petrast leidsid ulualust kaupmehed ja kaamelikaravanid. Kaubitsejad müüsid siin oma toodangut, nabatealastelt osteti aga toitu ja vett.
Petrat kaitsti kiivalt beduiinide ja lääne maailma eest. Eurooplased olid küll Petrast kuulnud tänu vanaaja kirjameestele, kuid linna asukoht oli neile teadmata. Alles 1812. aastal leidis šveitsi rännumees Johann Ludwig Burckhardt teel Süüriast Kairosse Petra linna. Surnumere ääres kohalikku araablast kohanud ja temalt käestlastud Moosese orus olevatest iidsetest varemetest kuulnud rännumehes tekkis selle vastu suur huvi ja ta otsustas paika külastada. Olles teadlik kohalike elanike vastumeelsusest eurooplaste suhtes, pidi Burckhardt oma eesmärgi saavutamiseks käiku laskma kõiksugu kavalusi, sealhulgas araablaseks riietuma ja leidma veenva põhjuse, miks ta soovib seda paika leida. Burckhardti trikid läksid läbi ja ta leidis salajase Petra linna. Rännumees nägi aga ainult üht osa Petrast, sest tema huvi paiga vastu äratas kahtlust kohalikus teejuhis ning seetõttu tuli piirduda vaid kerge pilguheiduga linnale.
Petra kuulsaim ja huvitavaim vaatamisväärsus on kohati paari meetrini kitsnev mäelõhe Siq
mis viib linna väravateni Treasury(aare). Treasury on ligikaudu 30 meetri kõrgusele kaljudesse raiutud fassaad, mis on Petra visiitkaardiks. See koht ei ole fassaadi jaoks valitud juhuslikult – pimedast kanjonist välja tulevatel reisijatel avaneb silme ees äkki suursugune Treasury, mis jätab igaveseks kustumatu mälestuse. Petra teised majesteetlikud vaatamisväärsused on mitmesugused kaljudesse raiutud või maa peale ehitatud hauakambrid.
Petra ei tähenda aga üksnes hauakambreid – kunagi kihas selles linnas elu. Petra oli koduks kümnetele tuhandetele inimestele. Siin oli sadu pisikesi poode, linnaelanikud käisid end jahutamas purskkaevu ääres. Vesi transporditi linna nutikalt rajatud kanalite ja torude abil.
Petra suurima pühamu Monastery ehk Deiri 40-meetrine fassaad on raiutud kaljudesse.
Petras viibinutele on alati sügava mulje jätnud kirjud punakarva liivakivikaljud. Mägede värvide ja värvivarjundite tõttu kutsutakse Petrat roosipuna linnaks.
Petra ehitajad kasutasid erilist, üksnes neile omast ehitustehnikat – fassaadid ja hauakambrid uuristati kaljudesse, ehitus toimus ülevalt alla. Petrat külastanud briti rännuhuviline Harriet Martineau on kirjutanud: „Mida kauem me siin olime ja mida rohkem kaljutempleid külastasime, seda enam tugevnes veendumus, et lisaks muudele iseärasustele olid elanikel tõenäoliselt ka tiivad“. Jordaania elanikud on selle paiga üle väga uhked ning soovivad, et Petra saaks üheks seitsmest uuest maailmaimest.
 
Jeruusalemm on üks vanemaid ja huvitavamaid Iisraeli linnu. Nüüdisajal elab Jeruusalemmas ligikaudu 720 000 inimest. See enam kui 3000 aastase ajalooga linn on kui vabaõhumuuseum, kus on põimunud juutide, kristlaste ja moslemite religioonid. Juutide ja kristlaste jaoks on Jeruusalemm maailmaruumi kirjelduses alati olnud keskpunkt. Siin ristuvad nii kõik ajalooliinid kui ka suured ida ja lääne religioonid. Nii uues kui ka vanas testamendis on Jeruusalemm kesksel kohal. Kogu Jeruusalemm on nagu üks suur mõistatus, kus tsivilisatsioonide põimumine on mitte üksi politoloogide teooria, vaid palja silmaga tunnistatav nähtus.
 
Jeruusalemmas võivad reisijad märgata Kristuse siinviibimise jälgi ja tunnetada piibliskirjeldatud õhkkonda. Seda muidugi juhul, kui ei liiguta üksnes mööda Jeruusalemma modernset lääneosa või Via Dolorosat.
 
Kristlikud kirikud ja Õlimäe kloostrid, kus Jeesus veetis oma viimase öö enne vahistamist, moodustavad araablaste majadega kummalise koosluse – kirikute küljes on igast kaarest arvukalt maju, kuna maa on siin väga kallis. Õlimäel on kõrvetavalt palav isegi sügisel, mistõttu tasub siin kõndida varjus mööda müüriääri. Sealt pääseb Ketsemani aeda, kus Kristus viimasel õhtul palvetas ning kus ta reedeti ja kinni võeti. Õlimäest vasakul laiub sügav Kidroni org, kus pühakirja järgi toimub viimne kohtumõistmine. Eemalt paistavad prohvetite hauad, Taaveti linn ja Siinai mägi.
 
Õlimäelt laskutakse vanalinna. Jeruusalemma vanalinn on jaotatud armeenlaste, araablaste, juutide ja kristlaste kvartaliteks. Kompaktses vanalinnas elab 30 000 inimest, suurem osa neist on araablased (nii moslemid kui ka kristlased).
 
Selle koha peal, kus kõrgus kuningas Saalomoni tempel (kust Kristus kaubitsejad laiali ajas), hiljem aga seisis Templirüütlite ordu hoone, on nüüd Kaljutempel. Selle pühakoja läänesein ongi juutide püha Nutumüür. Samuti on see koht, kus Muhamed sai koraani järgi ingel Gabrielilt voli anda edasi Allahi sõnad ja raamatu. Pärast surma viidi Muhamed salapäraselt Mekast ära ja ta sattus Allahi juurde. Moslemite jaoks on Jeruusalemm Meka ja Medina järel kolmas püha linn.
 
Nutumüüril oli algselt vaid kaitsefunktsioon. Pärastpoole muutis Herodes selle kindlusemüüriks. Veel nüüdki, kaks tuhat aastat hiljem, on see inimpisarate ja -higi varal ehitatud müür lootuse ja taassünni sümbol. Kunagi kaitse eesmärgil püstitatud Nutumüür sai juutidele pikaks ajaks rahva hinge sümboliks. Nutumüüri ääres palvetab ridade viisi õigeusklikke, karvamütsid ja mustad kaabud peas. Naised palvetavad siin omaette – nad on meestest aiaga eraldatud.
 
Nutumüüri äärest algab ristitee mööda Via Dolorosat. See on umbes kilomeetripikkune Kristuse kannatuste tee, mis lookleb mööda moslemite ja kristlaste kvartaleid ning jõuab lõpuks ristilöömispaigani – Kristuse Haua kirikuni. Tee ei tundu vaevaline, Jeesusel tuli aga terve tee õlgadel rasket risti kanda. Rada algab Lõviväravatest, mis on Kaljutemplile kõige lähemal. Teele jääb Omrimi kool. Selles paigas jäi Jeesus esimest korda seisma. Kokku peatus ta 14 korral, 3 korral langes ta risti raskuse all maha. Via Dolorosa viib lõpuks Kristuse Haua kirikuni. Siin oli Kolgata mägi, kus Jeesus risti löödi ja maha maeti. See paik on kõikide kristlaste jaoks kõige püham. Kirik jaguneb samamoodi nagu maailm ja Jeruusalemm: osa pühasid esemeid on õigeusklike, osa armeenlaste, osa katoliiklaste, osa koptide ja süürlaste kontrolli all. Kiriku kõrval müüvad araabia kaupmehed õlipuust ristikesi ja muud kristlikku atribuutikat. Nende vahel sagivad turiste püüdvad giidid.
Kristlased ja muud turistid külastavad sageli ka paika, kus Jeesus Kristus sõi koos apostlitega viimset õhtusööki. See koht on Siinai mäe jalamil väljaspool Jeruusalemma vanalinna müüre Taaveti haua kõrval. 

Moosese mägi ja Püha Katariina klooster

Kesk-Ida regioonis on neli iidset püha mäge. Üks neist on Siinai poolsaare lõunaosas asuv Siinai mägi.
Siinai ehk Hoorebi ehk Moosese mägi on kõrgelt au sees peetav palverändurite keskus.
Ekskursioon siia algab hilisõhtul. Pärast mitmetunnist bussisõitu saabume Moosese mäe jalamil asuvasse Püha Katariina kloostrisse. Igal ööl rühivad tuhanded rändurid mööda tähtedest valgustatud mägiradu üles püha mäetipu poole, kus piibli järgi andis Jumal Moosesele kümne käsuga kivitahvlid.
Mäetippu viib kaks teed. Ülesminekuks valitakse harilikult pisut pikem, ent öisel ajal kergemini läbitav tee, mille rajasid XIX sajandil egiptlased. Seda teed käib ka kaamelitega beduiinide karavan. Neile, kel on jõud otsakorral, pakuvad nad võimalust jätkata teed ratsa. Kolme tunni intensiivse ronimise järel (tee pikkus on 8 km) jõutakse Moosese mäe tippu (2285 m). Mäe otsa tuleb jõuda enne päikesetõusu, sest nunnade sõnul saab Moosese mäe otsas päikesetõusu ajal andeks kõik patud, kui neid kahetseda.
Siinai mäe otsast avanevad vapustavad vaated – nii kaugele kui silm ulatub, kõikjal ärkavad punakast graniidist mäed, soojendatuna kaljude tagant tõusva päikese esimestest kiirtest.
Päikesetõusu järel laskume mäest alla. Nüüd võib rajaks valida teise, rängema tee, milleks on nunnade käsitsiraiutud 3750 trepiastet. Poolel teel avaneb vaade linnulennult Püha Katariina kloostrile. Moosese mäest alla tulnud, käime Püha Katariina kloostris.
Püha Katariina klooster on maailma vanim ida ortodoksi klooster, mis töötab tänapäevani. Just siin saab näha püha Katariina säilmeid ja piiblis mainitud põlevat põõsast. Selle põõsa leekides ilmutas Jumal end esmakordselt Moosesele. Püha Katariina kloostris hoitakse ja uuritakse enam kui 2000 ikooni, 3000 käsikirja, erinevaid dokumente, raamatuid, rituaalides kasutatavaid liturgiliste tarvete kogusid. Püha Katariina klooster on tänapäeval kogunemispaik terve maailma ränduritele – nii usklikele kui ka kunstihuvilistele, kes on siia tulnud vaatama maailmakuulsat arhitektuurimälestist.
Kodulehe valmistamine


Viimase hetke reisid


Elitec