Eesti English Русский
Uudised
Kampaania "Päikesejaht", hind al. 299 € vt edasi

Kevad suviste reiside varajase tellija II etapp kehti kuni 30.03.19
vt edasi


Imepärane MAROKO, hind al. 499.-eur vt edasi

Tez Touri pakkumised:
 

Sharm el Sheikh hind al. 370 €
Hurghada hind al. 321 €
Tenerife hind al. 481 €
Lanzarote hind al. 508 €
Fuerteventura hind al. 434 €
Dubai hind al. 533 €


Kevad-suvi varajane tellija:

Türgi hind al. 288 €
Kreeta hind al. 313 €
Rhodos hind al. 320 €
Korfu hind al. 316 €
Peloponnese hind al. 316 €

Küpros hind al. 359 €
Portugal hind al. 479 €
Gruusia
hind al. 459 €





 

Search*

Puhkusereisid » Hispaania » Costa del Sol

Costa del Sol on osa Andaluusiast, mis on suurima pindalaga Hispaania autonoomne piirkond. Pindala on 87 300 km². Ligi 300 km pikkune Hispaania lõunarannik Costa del Sol läbib kolme maakonda: Cadizi, Granadat ja Malagat.
Pealinn
Andaluusia pealinn Sevilla, 700 000 el. Costa del Soli pealinn Malaga, u 500 000 el.

Rahvaarv

Costa del Sol- u 1,3 milj. el
Fuengirola – 65 000 elanikku
Torremolinos – 65 000 elanikku
Benalmadena – 55 000 elanikku

Vahemaad Malagast

Torremolinos   12 km
Benalmadena  14 km
Fuengirola        30 km
Marbella            50 km
Nerja                  52 km
Granada          129 km
Tarifa               160 km
Sevilla             212 km
Madriid            544 km
Costa del Sol map

Autorent

Hinnad algavad u 30 EUR/päev, 45 EUR/2 päeva, 65 EUR/3 päeva. Alati on soodsam võtta auto pikemaks ajaks. A-D-grupi autode rendi puhul on minimaalne nõutav vanus 21, E-L-grupi puhul on nõutav vanus vähemalt 23 aastat. Juhistaaži peab olema vähemalt 1 aasta.

Ilm



Vahemereline, kuuma suve ja pehme talvega kliima.

Keskmine päevane temperatuur
aprill mai juuni september oktoober
21 23      28     28 23
Keskmine merevee temperatuur
17 19     22     21 19

Golf 
Costa del Soli kutsutakse ka Costa del Golf’iks, sest kliima poolest sobib piirkond aastaringseks golfiharrastamiseks. Golfiväljakuid on piirkonnas rajatud juba aastakümneid. 50 heatasemelise väljaku hulgast leiab iga golfiharrastaja endale sobiva. Golf on Costa del Solis väga populaarne ala ning seetõttu soovitame väljakuajad ette broneerida.

Rannad
Torremolinoses ja Benalmadenas on 9 km pikkune lai, tumedama liivaga rand. Sarnased rannad on ka Fuengirolas ja Marbellas. Lamamistoolid ja päevavarjud on rannas tasulised, u 4-6  € päev. Pakutakse erinevaid rannateenuseid, laenutatakse vesijalgrattaid jm. veespordivahendeid. Rannapromenaadil töötab päevasel ajal arvukalt kohvikuid ja restorane.

Transport

Buss
Costa del Solis sõidavad linnadevahelised bussid portillod. Malaga ja Benalmadena Costa vahet liiguvad bussid ajavahemikus 05.30-02.30 paarikümneminutilise intervalliga. Malagast Marbellasse ja Esteponasse sõidavad bussid iga 30 min järel, nädalavahetustel ja pühade aegu võib intervall olla kuni kaks tundi. Lisaks sellele on igas linnas ka kohalikud bussid. Malaga bussijaam asub kesklinnas, raudteejaama kõrval. Bussipileti saab osta bussijuhilt. Bussipilet Torremolinosest Malagasse maksab u 1.45 eur, Fuengirolast ja Benalmadenast Malagasse u. 2.10 eur ja Torremolinosest Marbellasse u. 3.50 eur.

Takso
Väljaspool Malagat ei ole taksodel taksomeetrit. Enne taksosse istumist on soovitav taksojuhilt hinnakirja/ sõidu maksumust küsida. Öisel ajal ia takso tellimisel on tariif tavapärasest kõrgem. Torremolinose siseselt maksab taksosõit u 5-8 eur. Lennujaama saab taksoga Torremolinosest u 20 eur, Benalmadenast u 25 eur ning Fuengirolast u 35 eur eest. Vaba takso tunnete öisel ajal ära põleva rohelise tule järgi.

Rong
Rong sõidab iga poole tunni tagant Fuengirola ja Malaga vahet alates 06.45-22.30 tunnise intervalliga. Rongidele on kirjutatud Renfe. Rongipilet Malagast Fuengirolasse, Torremolinosesse ja Benalmadenaase maksab u. 1.60-3.50 eur.

Mobiiltelefonid: Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele hakkasid alates 30.augustist 2007 kehtima välismaal mobiiltelefoniga helistades Euroopa Liidu ühtsed tasud (Eurohind), mis langetavad välismaal helistamise kulusid.
Eurohind sätestab välismaal Euroopa Liidu riikidesse helistamise hinnaks 9.05 krooni ja vastuvõetava kõne minutihinnaks 4.43 krooni.

Viisa: Eesti kodanikule on kuni 3 kuud viisavabad Hispaania, Kreeka, Portugal.
Reisida saab nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

Ka Vene kodanikele (punane pass) ja halli välismaalase passi omanikele on alates 21.12.2007 Schengeni riigid (k.a. meie sihtkohad Hispaania, Kreeka ja Portugal) viisavabad juhul, kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba

Turvalisus
Hotellis on soovitav jätta väärtesemed, dokumendid ja raha seifi. Seifid on hotellides lisatasu eest.
Samuti ärge jätke oma isiklikke asju ja kotte valveta baarides, restoranides, rannas. Tänaval liikudes hoidke kott suletuna. Ka rendiautosse ei ole soovitav isiklikke asju jätta.

Ööelu
Ööelu on kõigis linnades koondunud peamiselt rannapromenaadi äärde ja jahisadamatesse.

Torremolinos: Calle Casablanca, Avda. Palma de Mallorca, Avda. Carlotta Alexandri, La Carihuela Marina.
Benalmadena: Plaza Sol&Mar, Puerto Marina jahisadamapiirkond, Tivoli, kasiino ja ööklubi Torrequebrada hotellis.
Fuengirola: ööelu on koondunud jahisadamasse ja  jalakäijate promenaadile, kus on mitmeid häid ööklubisid.
Marbella: vanalinn ja Puerto Banusi jahisadam, Nikki Beach, kasiino hotellis Andalucia Plaza, Benabona ööklubi. Marbella parimate ööklubide hulka kuuluvad kindlasti Dreamer´s,  TIBU ja glamuurne Olivia Valere. Marbella on hinnatasemelt teistest kuurortidest märksa kallim.

Huvitavad paigad
 

Malaga

Malaga üks kaheksast Andaluusia provintsist, Malaga linn aga Costa del Soli pealinn. Üks enamkülastatud paiku iidses sadamalinnas Malagas on 16.saj ehitatud Malaga katedraal. Malagas asub ka kõige paremini säilinud mauri tsitadell Hispaanias – Alcazaba, mis on ehitatud 8. sajandil omaaegse Rooma linnakeskuse kohale. Sammaste ja kapiteelidega kaunistatud kindluseväravate lähedal paikneb 2. saj pärinev Rooma amfiteater. Sisemiste müüride vahel asuvas palees on nüüd mauri kunstimuuseum, mille juurde kuuluvad kaks araabia dekooriga patiot. 
Kuulsaim Malagast pärit hispaanlane on kunstnik Pablo Picasso, kelle mälestuseks on  tema sünnilinnas avatud muuseum, mille püsiekspositsiooni hulka kuulub üle 200 maali, joonistuse, graafilise lehe, skulptuuri ja keraamilise eseme. Tööd hõlmavad kunstniku loominguperioodi algusaastatest kuni 1970-ni. Muuseum on avatud T-P, esmaspäeval suletud, pilet u 6 €.

Ronda

Ronda

Ronda asub samanimelise mäeaheliku keskel, keskmiselt 1000m kõrgusel merepinnast.  Linna läbib El Tajo kanjon-hiigellõhe, mis jagab linna kahte ossa - vanalinnaks ehk Ciudadiks ja uueks linnaks ehk Mercadilloks. Sillalt, mis ühendab mõlemaid linnaosi, avaneb suurejooneline vaade Guadalevini jõele ja linnale. Ronda on üks Hispaania vanimaid linnu- vanalinn oma kitsaste tänavate, valgekslubjatud majade ja kunstiliselt sepistatud rõdudega on tõeline vaatamisväärsus. Vanalinna ümbritseb mauride ajast pärit linnamüür. Moslemite okupatsioon kestis Rondas kuni 1485. aastani. 
Rondas sündis 1698. aastal Francisco Romero, kes pani aluse klassikalisele härjavõitlusele Hispaanias. Varem oli härjavõitlused juhuslikud ning seda korraldasid oma nobeduse testimiseks vaid üksikud julged mehed. Tema pojast, Pedro Romerost (1754 - 1839), sai üks Hispaania väljapaistvamaid härjavõitlejaid. Ilusa värava ja sihvakate sammastega Ronda härjavõitlusareen, ehitatud 1785. aastal, on üks vanemaid Hispaanias. Ronda härjavõitlusmuuseumis võib imetleda suurepäraseid härjavõitlejate rüüsid trajes de luzes, mälestusi ja päevapilte mitme põlve Ronda matadooridest.

Granada

Granada

Granada "1001 öö kuningriik", on olnud tähtis linn juba Cordoba kaliifide ajast ja hiljem almoraviidide pealinn, kes vallutasid linna XI sajandil. Nasriidide valitsemisaeg  XIII-XV sajandil oli linna õitseajaks. Edukas areng jätkus aga ka renessansiperioodil, pärast seda kui ristiusulistel õnnestus mauride anastatud alad tagasi vallutada.  Granada pärliks on Calat Alhambra (``Punane loss``). Puudega kaetud, pikal ja lamedal mäeharjal, vana Araabia linna varemete kohal kerkib üks kõige tähelepanuväärsemaid ja ilusamaid kindlusi, mis kunagi ehitatud. Sealt avanevad vaated linnale, Sacromonte nõlvadele ja järsuveerelisele orule, kus oma valgekslubjatud koobastes on juba aastasadu elanud mustlased. Alhambrast pisut kõrgemal seisab samal mäeharjal mauri kuningate suveresidents Generalife, mis araabia keeles tähendab ``Suur aed``.  Generalife aiad tõusevad mööda mäekülgi terrasshaaval kõrgemale, kusjuures terrasse ühendavad omapärased trepid, mille õõnsates balustraadides voolavad  helisevad veejoad, kogunedes igal trepimademel tiigiks. Alhambra siledate punaste müüride vahel leidub rida  kambritest ja kodadest ümbritsetud õuesid. Seal on ka arvukalt tiike ja purskkaeve, kuhu vesi lumistelt mäeharjadelt mööda vanu akvedukte voolab.

Nerja

Nerja

Nerja on linnake, mis on eelkõige tuntud "Balcón de Europa" (Euroopa rõdu) poolest - so mere kohale ulatuv vaateplatvorm, kuhu saab jalutada mööda kaunist rannapromenaadi. Nerja teiseks turismimagnetiks on linnasüdamest 3 km kaugusel paiknevad koopad - Cuevas de Nerja. Koobastes saab imetleda laest rippuvaid stalaktiite ning koopa põhjast tõusvaid stalagmiite. Sageli korraldatakse siin nn koopakontserte. Nerja koopakäikude pikkus on neli kilomeetrit ja mõned võlvid ulatuvad 60 m kõrguseni. Selle koopa avastasid viis noorukit  1959. aastal.

Marbella

Marbellat nimetatakse Costa del Soli “aristokraadiks”, sest siin puhkavad poliitikud, filmitähed, kuninglike perekondade liikmed ja ärimaailma kuulsused. Vaatamist väärib sümpaatne kitsaste tänavatega vanalinn ning selle südames paiknev Plaza de los Naranjos (Apelsinide väljak), mis on justkui üksainus suur vabaõhukohvik apelsinipuude varjus. Väljaku ääres paikneb XVI sajandist pärit raekoda, selle vahetus naabruses 1618 a. ehitatud ajalooline linnakirik. Kiriku juurest ülesmäge minnes leiate mauri kindluse varemed. Kuulsused on valinud oma uusimaks meelispaigaks Marbella läheduses asuva luksusliku jahisadama Puerto Banuse, mida iseloomustavad suurimad jahid, kalleimad autod ja elegantseimad poed.

Nikki Beach

Nikki Beach

Nikki Beach on luksuslik rand Marbellas, kus käivad rannamõnusid nautimas rikkad ja kuulsad. Lisaks päevitamisele ja ujumisele saab vaadata ka moeshow’sid, juua kõikvõimalikke kokteile ja süüa peeneid roogi. Peale päikeseloojangut muutub Nikki Beach Andaluusia kuumimaks peopaigaks. Asukoht: Playa Hotel Don Carlos.

Gibraltar

Gibraltar

Gibraltar on üks viimaseid Briti impeeriumi tugipunkte, mis 1713. aasta Utrechti kokkuleppe kohaselt inglastele jäi. See on tohutu lubjakivikalju, mille pindala on 6,5 km2 ja kõrgus 423 m ning mida mandriga ühendab kitsas maariba. Antiikaja kreeklastele oli kalju üheks Heraklese sambaks, klassikalise läänemaise kultuuri piiriks. Siin maabusid 711. aastal mauride väed Tariq ibn Zaidi juhtimisel. Sellelt väejuhilt  pärineb ka algne Gibraltari nimi, Djebel el Tariq ehk Tariki kalju. Moslemite lossist on tänapäeval säilinud ainult varemed. Kaljutipult avaneb suurejooneline vaade üle väina Aafrika rannikule. Kalju tipus elab kari magoti-ahve, kelle kohta öeldakse, et inglaste ülemvõim Gibraltaril kestab nii kaua, kuni seal elavad ahvid. Ahvid on osutunud suureks turismiatraktsiooniks ning seeläbi muutunud kartmatuteks, häbematuteks ja nobedateks varasteks.

Tarifa

Tarifa

Tarifa on Pürenee poolsaare lõunapoolseim linn, mis asub Tarifa ehk Marroqui neemel. Tarifat lahutab Marokost Põhja-Aafrika rannikul üle Gibraltari väina vaid 13,2 km ning oli seetõttu ka esimeseks punktiks Lõuna-Hispaanias, kuhu maurid 8. saj sisse tungisid. Ka keskaegsete kindlusmüüride vahele surutud munakivisillutisega tänavate ja valgekslubjatud majadega vanalinnas domineerib mauri stiil. Kuna Gibraltari väina piirkonnas kohtuvad Atlandi ookeani ja Vahemere õhumassid, puhuvad siin pidevalt tugevad tuuled ning seetõttu on Tarifast saanud üks purjelaudurite ja kiresurfi harrastajate meelispaiku.

Fuente de Piedra (Jaeni looduskaitse ala)

Andaluusia kõige suurem looduslik järv Fuente de Piedra on enim tuntud oma tohutu flamingode koloonia poolest, mis on kindlasti suurim Pürenee poolsaarel kui mitte terves Euroopas. 1998. aastal loendati seal 19 000 paari täiskasvanud linde ja 15 387 linnupoega- see on rohkem kui kaks kolmandikku tervest Vahemere populatsioonist. Fuente de Piedra paikneb Antequerast loode pool asuvate lainjate kipsirikaste küngaste vahelisel madalikul. Tänapäeval virvendab selle madal ja soolane vesi, justkui käiks seal ikka veel soola kaevandamine, nagu see toimus Rooma aegadest kuni 1950. aastateni. Fuente de Piedra on klassikaline umbjärv - sellel pole looduslikku äravoolu ja see toitub sademetest, mis jõuavad järve põhjavee kaudu. Sademeid on seejuures väga kasinalt. Tuule ja päikese põhjustatud aurustumine on niivõrd suur, et mõnikord suvel kuivab järv täiesti ära.  Kuigi flamingod on peamine põhjus, miks Fuente de Piedra on kuulutatud Ramsari alaks (rahvusvahelise tähtsusega märgala), külastab seda regulaarselt 170 erinevat linnuliiki.

Sierra Nevada Lumised mäed (hisp. k) (Granada)

Sierra Nevada mäestik on lõunapoolseim liustikepiirkond Euroopas. Kõrgeim tipp on 3482 m üle merepinna ulatuv Mulhaceni mägi. Võib tunduda üllatav, et vaid kahe tunni autosõidu kaugusel Costa del Soli liivarandadest on suurepärsed mäed, kus saab suusatada viis kuud aastas. Mäeahelik kulgeb rohkem kui 80 kilomeetri pikkuselt idast läände, selle tuuma moodustab läbisegi paisatud happeline vilgu-kiltkivi, mida läbivad moreenid ja liustikuorud ning kus paikneb ligikaudu 50 jääkülma veega järve. Sierra Nevadas on esindatud kõik viis taimkattevööndit, mis Pürenee poolsaarel leidub - alumistel nõlvadel vahemereline taimestik ning kõrgemal kui 2600 m paiknevad alpialad, mis on koduks ainulaadsetele liikidele, mis kujunenud viimasel jääajal siia vangi jäänud organismidest. Sierra Nevada on alates 1999. aastast Hispaania suurim rahvuspark. Siin elavad ka maailma kõige lõunapoolsemad uruhiired Microtus nivalis`ed,  on tohutu suur hispaania kaljukitse populatsioon, ainus Lõuna-Hispaania mägiraatide pesitsuspaik ja 124 liblikaliiki.

Torcal de Antequera

Lühikese autosõidu kaugusel rannikumetropolist Malagast paikneb suurejooneline Torcal de Antequera paekivipaljand, mis on tõeline geoloogiline imedemaa. Mitte kusagil mujal Hispaanias ei ole karstiprotsessid kõigi oma klassikaliste tunnusjoontega niivõrd ulatuslikult nähtaval: paekivisillutis, sammaskujud ja vankuvad kivid- kõik tihedalt väikesele maa-alale kokku pakitud. Maa all laiub kitsaste käikude ja kavernide labürint, täis stalagmiite ja stalaktiite. Läbi mägede viib autoparklast algav ja sealsamas lõppev 1,6 kilomeetri pikkune teerada. Kaljupragudes kasvab taimestik,  muuhulgas kivirik ja käokannus. Torcal de Antequera on oluline botaaniline piirkond, kus kasvab üle 650 taimeliigi, ainuüksi orhideesid on 30 eri liiki. Paljandid on tihti kaetud pilvedega, ent kui juhtub olema haruldaselt päikseline päev on võimalik näha ka Aafrika rannikut.
 

Hispaania köök

Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat.

Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaasajastada vanu traditsioonilisi roogi ja retsepte, tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome.

Vahemere köök

Vahemere köök on oma mitmekülgsuses väga tervislik ning lisaks pakuvad road ka esteetilist naudingut. Vahemere dieet põhineb kolmel peamisel komponendil - nisu, oliivid ja vein. Nendele kolmele põhikomponendile lisanduvad muud toiduained nagu riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili.

Andaluusia köök

Lõuna-Hispaania ehk Andaluusia köök on paljude erinevate köökide segu. Sarnaselt paljude teiste piirkondadega leiab Andaluusia köögist hulgaliselt puu-ja köögivilja. Lisaks mitmekülgne sealihatoitude valik ja väga maitsvad desserdid, milledest paljud on Araabia algupära. Andaluusia köögis on olulisel kohal mitmesugused supid, eriti köögiviljasupid (gazpacho) ja toidud keedetud lihast. 

Tuntumad hispaania toidud ...

... on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), tortilla (omlett). Eriti armastatakse süüa tortilla espanolat so. kartuliomlett, kuhu on lisatud sibulat, maitserohelist jm. 

Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kohvikus ja baaris pakutavast tapasest ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid – mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid. Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).  

JOOK

Vein - Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Hispaania veinid on suurepärase kvaliteediga, sest viinamarjaistandusi on väga palju ning kvaliteedikontroll range.

Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine, mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha, mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso). Eriti armastatakse seda anglosaksi maades.

Hispaania cava ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistele piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.

Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt.

Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid.


Viimase hetke reisid



Elitec