Päikselised sihtkohad ootavad Sind!

Kreeta

Ametlik nimi:
Island of Crete (Nisos Kriti)

Pealinn:
Iraklion (Heraklion), 200 000 elanikku

Suurimad linnad
Iraklion – 200 000 elanikku
Hania (Chania) – 80 000 elanikku
Rethymnon – 35 000 elanikku
Agios Nikolaos

Pindala:
8336 km2. Suurim pikkus idast läände on 260 km ja laius põhjast lõunasse 56 km (kitsaimas kohas vaid 12 km). Kreeta on Kreeka suurim ja praktiliselt lõunapoolseim saar. Kreetast rohkem lõunasse jääb vaid paarikümne elanikuga Gavdos. Vahemere saarte hulgas on Kreeta suuruselt viies.

Rahvaarv:
602 000.

Rahvastik:
Kreeta on suuruse ja maismaast kauguse tõttu kommete ja traditsioonide
poolest vägagi erinev ülejäänud Kreekast. Kreetalased puhuvad omaette
dilekti, on uhked ja karmid ja peavad end pigem kreetalasteks kui
kreeklasteks.

Keel:
Kreeka, inglise keele oskus on üleüldine

Usk:
Kreeka õigeusk

Ajavahe:
Eestiga sama aeg

Raha:
Euro – alates 2001.aastast

Mäed:
Kreeta on väga mägine ja see teeb tegeliku pindala kordi suuremaks. Saart läbib lääne-idasuunaliselt 3 mäeahelikku. Läänepoolseim on Lefka Ori (Valged mäed), kõrgeim tipp 2452 m, saare keskosas on Idi ahelik, mille kõrgeim tipp on kogu Kreeta kõrgeim magi Psiloritis – 2456 m. Idaosas on Dikti mäed (2148 m)

Vahemaad Haniast:

Agia Marina 10 km
Platanias 11km
Rethymnon 60 km
Iraklion 140 km
Agios Nikolaus 220 km

Zeusi sünnimaa

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.

Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa – Zeusi – sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.

Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest välja. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Iraklion (Irákleio)

Kreeta pealinn Iraklion on suuruselt viies linn Kreekas. Iidse Minose tsivilisatsiooni hõngu säilitanud Iraklion on kaunis sadamalinn, mille kaide ääres seisavad ankrus nii moodsad parvlaevad kui kaluripaadid. Iraklion koosneb kahest osast: tänapäevaste poodide, parkide ja rohkete haljasaladega uuslinnast ning veneetsia purskkaevude, turgude, vanaaegsete ja ka nüüdisaegsete ilusate tänavakestega vanalinnast. Linna väljakutel pakub silmailu lopsakas rohelus.

Iraklioni südames Vabaduse platsil asuvas arheoloogiamuuseumis on palju avastamisväärset: Knossose palee originaalfreskod, palju ainulaadseid ülemaailmse tähtsusega arheoloogialeide neoliitikumist Rooma impeeriumi epohhini.

Iraklion ahvatleb külastajaid oma liivaste mererandade, mitmekesise hotellivaliku ning terve suve kestva peomeeleoluga

Hania (Chaniá)

Kreeta lääneosas asuv Hania on suuruselt teine linn saarel. 1970. aastani Kreeta pealinn olnud Hania on alati poliitiliste sündmuste keskpunktis seisnud: siit on alanud saare vallutamised, siin tõmmati esimest korda vardasse Kreeka lipp, siit 20 km kaugusel asuvas väikeses külas toimus 1941. aastal üks tähtsamaid Teise maailmasõja lahinguid.

Hania on väike koopia Veneetsiast. See on sadamalinn, mis lõhnab mitte mere, vaid hoopistükkis jasmiinide järele. Sadamast paremale jääb pikk muul ja vana majakatorn, vasakule Phyrkassose kindlus ning otse ette rida kohvikuid, poekesi, kõrtse ja ämblikuvõrguna kulgevad kitsad, õdusad tänavad. Hanias on palju muuseume: arheoloogia-, arhitektuuri- ja etnograafiamuuseum. Tegelikult on kogu linn ise kui muuseum, mille läbiuurimiseks ei jätkuks tervest päevastki.

Knossose palee

Kõigest 5 km kaugusel Iraklioni kesklinnast on muistse linna Knossose varemed. Knossos oli 4000 aasta eest tekkinud ja kogu Euroopa tsivilisatsiooni hälliks saanud Minose riigi pealinn. Rahval on kombeks naljatada, et kui üritate Kreetalt lahkuda Knossose paleed nägemata, ei lasta teid lihtsalt riigist välja. Praegusel ajal on Knossos enimkülastatav paik Kreetal. Kunagi oli oma ülesehituselt labürindikujulisel paleel koguni viis korrust ja ligikaudu 1400 freskodega kaunistatud ruumi. Legendi järgi elanud just siin mütoloogiline olend, poolinimene, poolhärg Minotauros. Selleks, et külastajad saaksid ettekujutuse, milline palee välja nägi, on ehitise avastaja arheoloog Arthur Evans hoone osaliselt rekonstrueerinud.

Phaistos

Umbes 60 km kaugusel Iraklionist asub arheoloogiliselt tähtsuselt teisel kohal olev Kreeta linn Phaistos. See linn oli Minose riigi oluline kaubandus- ja usukeskus. Phaistose paleeansambel on suurepärane näide Minose tsivilisatsiooni arhitektuurist, paljude arvates on see isegi silmapaistvam kui Knossose palee. Sellest paigast on arheoloogid leidnud Phaistose ketta – tänapäeva kalendri algkuju. Siinkandis reisides tasub läbi põigata Zarose mägikülast ja suursuguse akropoliga Rooma impeeriumi aja õitsvast pealinnast Gortynist.

Samaria mäekuru

Kreeta mägede kogu ilu ammutamiseks tuleb kindlasti külastada Euroopa üht pikimat mäekuru. Ehkki jalgsimatk mööda kanjonit kestab viis tundi, ei muutu teekond sugugi koormavaks, kuna rännakul avaneb üksteise järel rida unustamatuid vaated. Samaria tekkis umbes 14 miljonit aastat tagasi, kui mägijõgi uuristas omale tee läbi kaljude. Nõnda sündis ligikaudu 17 km pikkune kanjon, mis on kohati 2,5 m lai. See on üks imetlusväärsemaid kohti meie planeedil. Lisaks saate nautida küpressimetsade ilu, marssida läbi kuivanud jõesängi, kosutada end puhta mägiallikaveega ja laskuda mööda kivirada alla mereranda. Samaria mäekuru ala on looduskaitse all ning siin kasvab ligikaudu 450 eri liiki taime ja elab hulgaliselt haruldasi loomi. Kanjon on külastajatele avatud sõltuvalt ilmastikutingimustest 1. maist 31. oktoobrini.

Lassithi platoo

Ida-Kreetal asuv Lassithi platoo on tuntud eelkõige selle poolest, et siin olevat sündinud kreeklaste peajumal Zeus. Kõrgel mägedes asuvasse Dikteoni koopasse pääseb jalgsi või eeslite seljas. Koopas näete hulgaliselt stalaktiite ja stalagmiite ning maa-alust jõge. Ágios Geórgiose linnakeses asub Lassithi rahvakunstimuuseum

Spinalonga saar

Elounda lahesopis asub Spinalonga saar, kuhu käivad Kreeta kirderannikult väikesed laevad. Spinalonga saare kindlus on üks tähtsamaid Kreeta ajaloo mälestisi. Kindlus oli ehitatud muistse Olouse (praeguse Elounda) kaitseks vaenlaste eest. Saratseenide ajal varjusid siin kristlased tagakiusajate eest. Vanasti ei tohtinud pidalitõbised linnades elada – neid peeti räpasteks ja patusteks ning saadeti seepärast kaugele. Umbes 1955. aastani oli sellel saarel Euroopa viimane leeprahaigete koloonia.

Matala

Kreeta saarel reisides tuleks kindlasti külastada Matala küla. See on üpris pisike (250–300 meetrit lai), ent äärmiselt huvitav küla. Matala paistab juba eemalt justkui aukudega juust – siinsetes kaljustes liivakivijärsakutes on suurel hulgal mustendavaid urgusid. Muistsetel aegadel (I–II saj pKr) maeti siia inimesi. 1960ndatel aastatel oli see paik populaarne terve maailma hipide seas. Küla kõrval on avar liivarand, kus saab mõnusalt istudes külaelu jälgida, mere äärde toovaid väikeseid tänavaid vaadelda või merelainetel kiikuvaid laevu silmitseda.

KUURORDID

RETHYMNON, SKALETTA, PANORMO
Rethymnoni noom (Kreeka haldusüksus) asub Kreeta kõige kõrgemate mäetippude vahel. Rethymnon on kuulus oma imekauni, koguni 16 km pikkuse mereranna poolest. Noomi keskuseks on samanimeline linn.

Rethymnon. Selles ilusas ja rikkaliku ajalooga linnas on palju hästisäilinud veneetsia arhitektuuri näidisehitisi ja türgi mošeesid, mis linnale idamaise ilme annavad. Rethymnoni veneetsia linnaosa tänavatel on teil võimalus soetada originaalseid suveniire, mille valik on tervel Kreetal väga lai. Rethymnoni Suured Väravad on suurepärane näide XVI sajandi veneetsia arhitektuuri ilust. Kunagise kõrgklassi puhke- ja kohtumispaiga Loggia asemel on nüüd arheoloogiamuuseum. Rethymnoni kaunimaid kohti on Rimondi purskkaev ja kaitserajatis Pleokastrose mäel, kust avaneb imeline vaade linnale. Ranna ääres on terve rida hubaseid kohvikuid ja kohaliku koloriidiga kõrtse, kus käib elu nii päeval kui ka õhtul. Rethymnoni ning Hania, Iraklioni ja teiste asulate vahel on väga hea bussiühendus.

Skaletta asub 12 km kaugusel Rethymnonist. Selles idüllilises ja rahulikus külakeses on mitu baari ja taverni, samuti imekena suplusrand.

Panormo on pisike linnake umbes 22 km kaugusel Rethymnonist. Panormo on viimaste aastate jooksul muutunud esmaklassiliseks Lääne-Kreeta kuurordiks. Siin leidub kauplusi, taverne, restorane, kohvikuid ja baare. See koht sobib puhkamiseks mitte ainult rahu ja vaikuse armastajatele, vaid ka lõbuhimulistele turistidele.

ELOUNDA, AGIOS NIKOLAOS
Kunagisse kalurikülla, praegusesse kuurortlinna Eloundasse viib piltilus tee mööda Kreeta põhjarannikut. Muistne Elounda linn asub Eloundi lahesopi ääres 11 km kaugusel Agios Nikolaosest ning 80 km kaugusel pealinnast ja lennujaamast. Linn koosneb kahest osast: tänapäevasest uuslinnast ja traditsioonilisest vanalinnast. Elounda on üks suuremaid turismikeskusi Ida-Kreetal. Selles linnas võib leida mitmeid mugavaid ja uhkeid hotelle ning hulgaliselt baare, restorane ja suveniiripoode.

Agios Nikolaos koos Mirabello kaljuse rannikuga on üks elegantsemaid ja modernsemaid linnu tervel saarel. Linn on oma nime saanud pühale Nikolausele pühendatud väikese bütsantsiaegse kiriku järgi. Agios Nikolaos asub Kreeta kõige suurema – Mirabello lahe – looderannikul, 68 km kaugusel Iraklionist. Agios Nikolaos on vaieldamatult kõige ilusam rannikulinn. Peale selle peetakse linna veel Kreeta kõige moodsamaks kuurordiks, seda nimetatakse Kreeta Saint Tropez’ks. Agios Nikolaoses elab alaliselt 8500 inimest, suvel kasvab elanike arv 30 000ni. Selles kuurortlinnas on olemas kõik tarvilik: hulgaliselt taverne, kohvikuid ja restorane, mere ääres aga kõik vajalik nii aktiivseks kui rahulikuks (laeva- ja jahisõidud merel) puhkuseks. Agios Nikolaoses avanevad lummavad vaated paadisildadele, kreeka trahteritele ning suveniiripoekestele, millel taustaks meri ja mäed. Legendi järgi olevat selle linna järves jumalanna Ateena supelnud. Agios Nikolaosest saab laevaga sõita Spinalongale – kunagisele suure tähtsusega kaitsepunktile ning eelmisel sajandil pidalitõbiste kolooniana kasutatud saarele.

HERSONISSOS

Kunagine traditsiooniline kaluriküla ja praegune armastatud puhkusepaik Hersonissos asub 26 km kaugusel pealinnast Iraklionist. Hersonissos on üks luksuslikemaid kuurorte – siin on rohkelt uhkeid hotelle, restorane, baare, taverne, ööklubisid, suveniiripoode, samuti minigolfiväljakud ja kardirajad. Linna läheduses asub veepark. Teie mugavusele mõeldes on kauplused avatud keskööni, baarid ja meelelahutuskeskused aga hommikuni. Hersonissoses puhkab palju eri rahvusest inimesi. Õhtuti, kui ööklubid ja baarid oma uksed avavad, läheb Hersonissoses tõeline elu lahti. Hersonissosest saab bussiga mugavalt sõita Iraklioni, Agios Nikolaosesse ja teistesse paikadesse.

STALIDA
Hersonissosest 2 km kaugusel asub suurepärane kuurort Stalida. Sellesse rannikukülla toob Iraklionist 28 km pikkune mägitee, millelt avanevad maalilised vaated merele, Día saarele ja traditsioonilistele rannakülakestele. Terve liivaranna ulatuses on lõputu hulk taverne, pisikesi restorane ja poekesi. Stalida on moodne kuurort otse „lõbustuste meka” Malia kõrval. Stalida on turistide südame võitnud tänu oma pikkadele liivarandadele. Stalida ja Iraklioni vahel on väga hea bussiühendus.

MALIA

Kohe, kui Stalida lõppeb, algab kaunite randade ja lõbusa elu poolest tuntud puhkeküla Malia. 34 km kaugusel Iraklionist ja 8 km kaugusel Hersonissosest asuvas Malias on olemas kõik, mida meeldivaks puhkuseks tarvis: liivane rand, suur hulk hotelle, restorane ja suveniiripoode. Väikeste romantiliste tänavate ääres on palju kreekapäraseid taverne, kus pakutakse Kreeta rahvusroogasid. Malia on üks viljakamaid piirkondi Kreetal – siin on palju õunapuu- ja muid aedu, kus kasvatatakse aedvilju ja erilist sorti väikeseid, ent magusaid banaane. Malia asub samanimelise lahesopi ääres kreetaliku maastiku taustal. Tänapäevane Malia on laialt tuntud ja iseäranis noorte seas armastatud kuurort arvukate tavernide, poekeste, ööklubide ja baaridega. Maliast 3 km kaugusel idas asub arheoloogiakeskus, kus säilitatakse Minose palee jäänuseid. Siit leidsid arheoloogid Minose mesilaskuju, mis on saanud Kreeta talismaniks. Tänapäevagi kohalikud käsitöölised kujutavad mesilast oma juveelitoodetel.

AVISTA TRAVEL - SINU REISIBÜROO